Avaleht Seakasvatus Sigala külastus Taanis
Sigala külastus Taanis
Kirjutas Ülo Karis   
Kolmapäev, 23 Märts 2011 12:39

Farmi üldandmed:

  • 800 emist, põrsad müüakse koheselt pärast võõrutust Saksamaale.
  • Keskmine põrsaste arv pesakonnas 15,5, võõrutatuid 13,6.
  • Tiinestuvus 93%, emise kohta pesakondi keskmiselt 4,3. Pesakondi aatas emise kohta 2,3 ehk aastaemise kohta elusalt sündinud põrsaid 35,5, võõrutatuid 31,5.
  • Lisaks omanikule on farmis veel 2 töölist, korraga farmis tööl 2 inimest, kuuetunnised tööpäevad, nädalavahetustel töötab farmis omanik ühe töölisega.

Külastus oli planeeritud esmaspäevaks, et näha emiste seemendamist.
Seemendamise ajal oli kult vahekäigus emiste eest, peamine aeg seemendamiseks kulus emise ettevalmistamiseks – selja, külgede ja udara masseerimine. Mingeid lisaaineid (deso ega libestusgeel, kummikindad) ei kasutatud. Seemendusprotsess toimus emise seljas istudes. Aeg ühe emise seemendamiseks umbes 2 minutit.

Farmi tulevik on ebakindel, sest emised on aastrigselt puurides. Hädavajalik on ehitada uus laut tiinetele emistele ( euronõuded emiste pidamiseks), samuti reeglina ei suuda hetkeolukorras alla 1000 emisega farmid teenida kasumit. Juurdeehitusega suureneks emiste arv farmis 1300-le. Paraku finantsasutused Taanis ei taha seakasvatajatele hetkel krediite võimaldada.

Farm kasutab granuleeritud ostusööta. Tiinetel emistel ühekordne söötmine, päevane söödakogus veidi vähem kui 2kg päevas ( dosaatorite näidu järgi), imetavatel 3 korda päevas korraga keskmiselt 3-3,5kg.

Poegimislauda temperatuur oli üllatavalt madal. Kuna pesadel oli põrandasoojustus, siis põrsad tundsid ennast siiski hästi. Soojenduslampe kasutati ainult 3 päeva jooksul poegimisest.

Veterinaararst külastab farmi üks kord kuus. Kirjutab vaktsiinid ja vajadusel ravimid, ühtlasi kontrollib nende ostmist ja kasutamist.

Külastatud farmis esineb nii stafülokokk kui streptokokk, mille tõttu on põrsaste suremus suur ja mõnedel perioodidel ulatus 20%-ni. Seetõttu on farm kasutanud suhteliselt palju ravimeid, mille tõttu on saanud Taani veterinaarteenistuselt hoiatuse. Hoiatus ehk nn „kollane kaart" on avalik ja kehtib üks aasta. Selle saanutel on raskem põrsaid müüa, samuti võib see mõjutada põrsaste müügihinda (ostjal tekib õigustatud kahtlus, kas põrsaste konditsioon pole saavutatud ravimite toel). Seetõttu alternatiivina ravimitele kasutati ka selles farmis kartulitärklist.

Lisan paar pilti:
1) Farmi personal seemendamas – kuna rikkusime nende tavapärast rutiini, olid sel päeval kõik tööl

pilt_2

2) Meie seakasvatajad „kätt proovimas"

pilt_1

Viimati uuendatud Kolmapäev, 23 Märts 2011 13:01