Hoolimata laialdastest teadmistest rauapuudusest tingitud aneemia kohta põrsastel on rauadefitsiit ikkagi aktuaalne teema kõigis maades, kus tegeletakse tööstusliku seakasvatusega.

Rauapuuduse tõttu tekkinud aneemia avaldub muutustena  vere koostises. Visuaalseteks sümptomiteks võivad olla alljärgnevad tunnused:

• Põrsad muutuvad kahvatuteks ja nõrkadeks.
• Teatud tingimustel võib aset leida äkksurm väliselt heas toitumuses, kuid kahvatute põrsaste seas; teine tüüpiline tunnus on see, et punakas joon põrsa seljalt  muutub eristamatuks.
• Resistentsus infektsioonhaiguste suhtes alaneb; sageli viib see kõhulahtisuseni, mis veelgi nõrgestab organismi vastupanuvõimet haigustele.

Järelikult mõjutab rauapuudus otseselt  põrsastest saadavat majanduslikku kasu, kuna alaneb nende söödaväärindus, peetub kasv ja langeb vitaalsus.

Juba 80 aastat tagasi oli teada, et rauapuuduse ja teatud haiguste vahel on tekkeline  seos. Aastate jooksul on seda teemat uurinud paljud teadlased.

Alljärgnevat on võetud vaatluse alla raua funktsioon organismis, mille põhiliseks väljendajaks on vere hemoglobiinisisaldus, samuti on puudutatud rauapuuduse profülaktilist osa.

Hemoglobiin

• Punavereliblede punase värvi allikas
• Koosneb proteiinist ja värvainest (heme x 4)
• Heme grupis paiknevad raua aatomi ümber porfüriinid
• Molekulmass 66,800
• Sisaldab 0.34% rauda

Hemoglobiin transpordib hapnikku rakkudesse ja CO2 sealt ära. Rakkude hingamine on sõltuvuses hapniku hulgast, hemoglobiini hulk veres mõjutab otseselt vere võimet transportida hapnikku vastavalt järgnevale võrrandile:

Hb + O2  <=>  HbO

Järgmine oluline rauaga seoses olev komponent  on müoglobiin, mis varustab hapnikuga lihaskudet.

Miks on just põrsad nii tundlikud raua puuduse suhtes?

Alljärgnev annab sellele vastuse

• Emisepiimas on rauda väheses koguses (1–2 ppm)
• Emise söötmisega on piima rauasisaldust võimalik tõsta ainult väga ebaolulisel määral
• Esimese nädala jooksul põrsaste kaal kahekordistub
• Kolmanda elunädala lõpuks on põrsaste kaal juba neljakordistunud
• Vere hulk suureneb kolmanda elunädala lõpuks 120 milliliitrilt 500 milliliitrini.

Proportsioonis kasvuga sünnivad põrsad väga väikese rauatagavaraga. Arvutus näitab, mis organismis rauaga toimub:

• 3–4 mg 100 g kehakaalu kohta = 45–60 mg reservi
• Raua vajadus päevas = 7- 8 mg
• Hemoglobiini süntees = 4–5 mg päevas
• Vajadus esimese 3 nädala jooksul = 175-200 mg

Vajadust raua järele ei saa küsimärgi alla seada; põrsastele lisaraua manustamiseks on erinevaid meetodeid.

Millised meetodid on kasutusel Taanis

1. Süstid ehk parenteraalne meetod
   • süstid kaela piirkonda
   • süstid tuharalihasesse
2. Suu kaudu
   • rauapasta
   • rauapulber
   • granuleeritud raud
   • vedel raud

Vitfossi poolt eksporditavad tooted:

Järeldus:

Rauapuudust ei tohiks esineda, kuna:

• Põhjus on üldteada
• Raualisandite kasutamise vajadus on vaieldamatu
• Manustamise meetodeid on palju
• Manustamise hind ei ole kõrge