Proteiiniallikad on kõigi aegade kõrgemal tasemel ning langust ei ennustata. Koos proteiini hinnatõusuga on jätkuvas tõusus ka aminohapped, mis mõjutab otseselt ka kasutatavate lisandite hinda, eeskätt põrsasöötades. Kalajahu on tavaliselt veebruaris aasta madalaimal tasemel, seekord aga hind praktiliselt ei langenud ja oodata on uut hinnatõusu.

Belgiast tulnud ülevaade annab olukorrale lakoonilise hinnangu – dramaatiline.

Taani seakasvatajad peavad toime tulema olukorras, kus teravilja hind on 3,75-3,90EEK ja liha eest makstakse 19,5EEK. Teravilja olulist hinna langust ka sügisel ei prognoosita. Sellistes tingimustes on krediidid seakasvatajatele praktiliselt peatatud, kritiseeritakse valitsust, mis tekkinud olukorra leevendamiseks midagi ette ei võta. Osa farmereid lõpetavad tegevust, mille tulemusena on suurenenud maade müügisoov, maade hind on langenud hinnanguliselt 30%.

Taanlaste ülevaade lõpeb väikse positiivse noodiga – kes ellu jäävad, elavad kaua ja õnnelikult.

Eesti seakasvatajad (eriti ostuteravilja kasutajad) peaksid juba hetkel hoolikalt läbi arvutama, kas ja mis tingimustel teravilja jätkuva kõrge hinna puhul on võimalik teenida kasumit. Kindlsti tuleks kriitiliselt üle vaadata söödakulu ühe kg juurdekasvu kohta – üle 2,8kg sööta (lihasiga alates 30kg-st) ei tohiks enam lubada.

Märgatavalt suuremad kulud on siiani pigem tingitud madalatest teraviljahindadest, odra tähtsuse ülehindamisest seasöödana ning sööda energeetilise väärtuse alahindamisest. Lihtsam on neil seakasvatajatel, kes ise söödateravilja kasvatavad. Siiski oleks juba õige aeg koostada ratsioonid sügiseks ja selle järgi planeerida külvid, et väiksema söödakuluga kas kasvatada täiendav kogus sigu või müüa ülejääv teravili.

Ülo Karis